Maavärin Santorinil: eksperdid hoiatavad puhkajaid ähvardavate uute ohtude eest!

Maavärin Santorinil: eksperdid hoiatavad puhkajaid ähvardavate uute ohtude eest!

Seismiline olukord populaarsel puhkusesaarel Santorinil on viimastel nädalatel elevust tekitanud. 15. mail 2025 teatas ADAC et 2025. aasta veebruaris suurenenud maavärinate intensiivsus on nüüdseks vaibunud. Vaatamata sellele positiivsele arengule hoiatavad eksperdid jätkuvalt tugeva maavärina või vulkaanipurske võimaluse eest.

Santorini kahjustusi on seni hinnatud väikesteks, kuid tugev maavärin magnituudiga 6 või rohkem võib põhjustada tõsiseid purustusi ja isegi tsunami. Eelkõige jääb vaatluste fookusesse veealune vulkaan Kolumbos, mis asub Santorinist 15 kilomeetrit kirdes ja millel on 5–10 kilomeetri sügavusel suurem magmakamber. Selle vulkaani viimane purse pärineb 17. sajandist.

Mõju turismile

15. mail 2025 aegusid Santorini sulgemised ja piirangud ning föderaalne välisministeerium leevendas piirkonna reisisoovitusi. Reisijatel soovitatakse olla kursis hetkeolukorraga ja aktiveerida hädaabiteated. Reisivaldkonnas on aga muret külastajate arvu võimaliku languse pärast suvel, kuna broneeringud vähenesid juba enne maavärinaid.

Lisaks on määramata ajaks edasi lükatud päevaturistide maks 20 eurot päevas. Reisipakkujad on selgelt öelnud, et pakettreisijad võivad reisist loobuda tasuta, kui reisi mõjutavad erandlikud asjaolud. Tasuta tühistamiseks ei ole välisministeeriumi reisihoiatus tingimata vajalik, mis seab üksikutele reisijatele oluliselt suuremaid väljakutseid.

Seismiline aktiivsus ja kontekst

Kreeka on üks päikeselisemaid puhkusesihtkohti Euroopas, aga ka seismiliselt aktiivne piirkond. Siin registreeritakse rohkem maavärinaid kui üheski teises Euroopa riigis. Maavärinad tulenevad peamiselt laamtektooniliste nähtuste tõttu, eriti Kreeka subduktsioonivööndis, kus Aafrika laam surub Euraasia laama alla. Need protsessid viivad mägede ja vulkaanide tekkeni, kusjuures Egeuse meri on geoloogilise tegevuse keskne koht.

Santorini registreeris 2025. aasta veebruaris kuni 150 maavärinat päevas ja Kolumbo vulkaani kahtlustatakse olevat suurenenud seismilise aktiivsuse peamine põhjus. Kohalik elanikkond on ärevil; Eriti vanemad elanikud mäletavad 1956. aasta laastavat maavärinat. Eriolukord kuulutati välja 6. veebruaril 2025, koolid ja avalikud rajatised jäid suletuks, kuid seismiline aktiivsus on alates 2025. aasta veebruari keskpaigast vaibunud.

Kreeka ajalugu iseloomustavad maavärinad, mis hävitasid palju iidseid linnu. 2024. aastal oli tasakaal umbes 200 maavärinat minimaalse magnituudiga 4,0. Viimase 150 aasta tugevaimad maavärinad tuletavad meelde Kreeka asukohaga seotud riske, kuid hea seismoloogiliste mõõtmisjaamade võrgustik ja üldised käitumisreeglid võimaldavad elanikkonda ja külastajaid paremini ette valmistada. Maavärina korral peaksid rannikulähedased inimesed põgenema kõrgematele aladele, et vältida tsunamiohtu.

Üldiselt on Santorini populaarne sihtkoht, kus elab 16 000 elanikku ja igal aastal kuni kolm miljonit külastajat ning selle kultuurilised ja looduslikud vaatamisväärsused meelitavad vaatamata loodusega seotud väljakutsetele jätkuvalt palju reisijaid. Olukorra stabiliseerumisel on jätkuvalt oluline jälgida arenguid ja reisida vastutustundlikult.